Pedofiil Avalik Teenistuja Tarmo Tina tabati paljalt noore poisiga sugutungi rahuldamas.

Eksperiment

Eksperimendi nimekiri täieneb ja neid isikuid on tänaseks juba üle 100. Nimekiri täieneb kohtuprotsessides ja kirjavahetustes osalevate isikutega, kus Annika Urm nõuab oma maine kahjustamise lõpetamist.

Alustame eksperimenti advokaatidega, meediaväljaannete juhatajatega, ajakirjanikega, pressinõukogu liikmetega. Samuti kuuluvad siia kõik avalikud teenistujad, kes on võtnud endale erinevad rollid: kohtunikud, politseinikud, uurijad, andmekaitse, konkurentsiameti, õiguskantsleri ja presidendini välja, samuti ka kõik need, kes on laimu- ja süüdimõistmise kampaania ette valmistanud, elluviijad ja kes pole suutnud ka seda kahju tegevust takistada ja lõpetada.  Just need isikud, kes on viimase 10 kuu jooksul kõige sellega seotud olnud otseselt või kaudselt. Samuti kohtujuristid ja täideviijad, kes on neile dokumentidele alla kirjutanud või vastu võtnud.

Mida me uurime eksperimendi käigus ja millistele küsimustele otsime vastuseid:

1. Kuidas mõjutab veebiväljaannetes koduvalt ilmunud kuritegevusega seotud pealkirjad isikute elusid pikema aja jooksul, minimaalselt 5 aastat?
2. Kuidas tunneb subjekt, kui peab pidevalt selgitusi andma internetis leiduvate pealkirjade kohta. Kuidas see mõjutab nimekaime, pereliikmeid, sugulasi, töökaaslaseid, sõpru.
3. Kuidas ja millise ajaga jõuavad pealkirjad SEO otsingu tulemustes esikümnesse Googles?
4. Kuidas mõjutavad pealkirjad ja pildid isikute võimet tööle saada, karjääri teha, kas on nad kliente kaotanud, kuidas on see mõjutanud nende tervist ja elukvaliteeti?
5. Kas isikul jääb alles töökoht, või jääb töötuks ja kas ta saab oma erialal enam tööd või üldse mingit tööd?
6. Kuidas see mõjutab isiku sotsiaalseid suhteid?
7. Kuidas see mõjutab isiku usaldusväärsust eluliselt vajalike lepingu sõlmimistel (rent, üür, liising, sideteenused,..) või finantsasutustega suheldes?
8. Kuidas mõjutab korduv grupiviisiline tühistamine isiku tervist pikema aja jooksul?
9. Selgitame välja kui suur on negatiivse mõju vahe kas subjekti on korduvalt tühistatud Eesti suurimates meediaväljaannetes või väiksematel veebilehtedel.

Kui nüüd keegi soovib ajakirjanikku või meedia väljaannet või kodulehe omanikku kohtusse kaevata ilmselge valede levitamisega, peab siis ohver ise minema kohtusse maksma ühe veebilehe kohta  riigilõivu 650 eur + hagiavaldus 2500-3000 eur.  Määruskaebuste edasikaebamine 70 eur. Kohtutes lõpuni käimine ilmselt on mitu korda kulukam.

Riigilõivu vabastus või riigiabi kohtu kuludele on ainult sõnakõlks, reaalselt pole seda võimalik kuidagi saada. Olen läbi käinud 6 hagiavaldust.

Riigilõivu vabastus või riigiabi kohtukuludele on ainult sõnakõlks, reaalselt pole seda võimalik kuidagi saada. Olen taotlenud 6 korda riigilõivu vabastust, mul on selleks täielik õigus aga tulemuseta.

Annika Urm täitis kõik tingimused riigilõivust vabanemiseks, mis ka ainukesena Ringkonna kohtuniku avaliku teenistuja Gea Lepiku määruses ka kirjas oli. Kohtuasjas 2-22-4102. Aga selle peale ei sobinud hagiavaldus. Muide ennem sobis hagiavaldus kui oleksin riigilõivu ära maksnud. Raha eest saab kõike!

https://annikaurm.com/et/2022/10/10/avalik-teenistuja-maido-roots-ei-tunne-pohiseadust-eirab-suutuse-presumptsiooni-ja-on-kallutatud/

Ajakirjanikud või juhatuse liikmed ja ka avalikud teenistujad ei vastuta millegi eest ja jätkavad rahumeeli oma tegevust, selle üle veel naerdes.

Kuidas kaitsta enda au ja head nime? Kuidas peaks sellise olukorra lahendama kiirelt ja efektiivselt? Ilmselt on üks variant pöörduda politseisse või teine variant pöörduda Andmekaitse Inspektsioon. Jällegi, olen mõlemad protsessid läbi teinud ja kahjuks tänasel päeval ei toimi kumbki.

Mõlemad asutused soovitavad pöörduda kohtusse, mis tähendab palju rahakulu, aega ja tulemus on kõike muud kui võit või enese au ja hea nime kaitsmine. Kohtuprotsessid kestavad aastaid ja samal ajal on ju artiklid üleval ja toodavad meediaettevõttele tulu artikli klikkide ja lehe vaadatavusega ning maine kahjustamine kestab edasi.

Ajakirjanik seostab isikut kuriteo sooritamisega, ilma et isik oleks selles süüdimõistetud ehk ajakirjanik eirab süütuse presumptsiooni ja rikub ka mitut põhiseaduse paragrahvi.

Kuidas ajakirjanik saab nii lihtsalt ja süüdimatult kedagi kuriteos süüdi mõista ja ei vastuta mitte millegi eest?

Tegu on siiski ajakirjaniku ja meedia ettevõtte poolt toime pandud kuriteoga ehk kelmusega.

Artiklite lugemise eest võetakse tasu ja teenitakse reklaami tulu.

Artikkel annab lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209.  Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).

Annika Urm ja tema pereliikmete suhtes ei kehti täna Eesti Vabariigi Põhiseadus , mis ütleb:

§13.Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.
§14.Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
§15.Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
§17.Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
§18.Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.
§22.Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
§25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
§28.Igaühel on õigus tervise kaitsele.