Valelik petis Geeniuse asutaja Siim Saidla tüssas äripartnerit ja jättis töötajad rahata!

Kahtlane ärimees ja Geenius juhatuse liige ja asutaja Siim Saidla tüssas äripartnerit ja jättis töötajatele rahad maksmata.

Käesolevas artiklis on lisaks avaldatud kogu nimekiri isikutest, mis jooksvalt täieneb.

Loo pealkiri , sissejuhatus ja pilt on Satiir.

Käesolev lugu on ajakirjanduslik eksperiment. Eksperimendi aluseks on tõesti sündinud lugu, kus 5-10 aasta jooksul 30 erinevate interneti veebilinkide kaudu on alusetult, tõendeid ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid omamata rikutud eraisiku (kannataja Annika Urm) mainet ja hävitatud tema võimalused saada elukutselist tööd, kasutada kvaliteetseks eluks kõiki finants ja toetuste instrumente, teha karjääri ja tegeleda ettevõtlusega. Pealkirjad on isikut halvustavad, isiku mainet kahjustavad, võtnud ära võimaluse töötada erialasel tööl ja pealkirjad on süüdimõistvad (ilma kohtu otsuseta) kuritegudes, mida kannataja pole korda saatnud. Kannatajaks on lisaks ka Annika Urm lapsed, pereliikmed, sugulased, sõbrad ja nimekaimud (Eestis on kokku kolm Annika Urm nimelist isikut).

Kahjukannatajat süüdimõistvad ja mainet kahjustavad pealkirjad on külge pandud meediaettevõtete töötajate-ajakirjanike poolt ja meelevaldselt nad süüdistavad või loovad kahtlused kuritegudes, mida kannataja pole korda saatnud – pole tõendeid ja pole kohtus süüdi mõistetud.

Ajakirjanik Siim Sailda on andnud selleks eksperimendiks loa sellel hetkel kui ta nõustus Annika Urmi kohta valeinformatsiooni levitamisega või ei takistanud meediaettevõtte töötajal-ajakirjanikul Annika Urmi kohta korduvat, grupiviisilist tühistamist ja maine kahjustamist.

Suur ajakirjanduslik eksperiment:

Eksperimendi tingimused on, et Martin Mets kuritegudega seostatud pealkiri ilmub vähemalt 5 erineval interneti veebilehel, uudistekanalis, blogides, nii välismaal kui Eestis ja lood avaldatakse 2 korda samal päeval, nii nagu on teinud seda teised meediaettevõtted Annika Urm kohta. Domeenide omanikud on sõltumatud ja pole Annika Urmi kontrolli all. Samuti peavad olema osad uudiste lingid ka URL-id, millel on ainult pealkiri ja pilt ning kus inimestel on sisu nähtav ainult tasu eest või mõnel muul kokkuleppel.

Siinkohal otsime isikuid, kes on nõus eksperimendis osalema ja oma veebilehel seda eksperimenti kajastama.

Eksperiment viiakse läbi paljude inimestega, nendega, kes on andnud kas teadlikult või oma teadmata selleks loa, osalenud Annika Urmi grupiviisilises korduvas tühistamises ja laimukampaanias ja kes on eiranud süütuse presumptsiooni

Geenius Meedia OÜ Ettevõttest on kiiresti kasvav ettevõte, mis ehitab täpselt sihitud meediakanaleid, mille sisu on faktipõhine, arusaadav ja kasulik. Oleme müravabaks ja sõltumatuks platvormiks andekatele autoritele, hinnatud ekspertidele ning ideedele, mis teaduse ja tehnoloogia abil elu paremaks muudavad.– Geenius Meedia sisu ei ole fakti põhiline ja eirab süütuse presumptsiooni pidevalt.

Geeniuse online ajakirjade rahastamine sõltub reklaamimüügist mida müüakse läbi klikkide ja vaadatavuse! See ei saa kuidagi olla sõltumatu meedia kanal.

Geeniust rahastavad reklaamiandjad ja tellijad.

Artiklite autoriks on Kert Avasalu, vastutav väljaandja on Martin Mets ja asutaja Siim Saidla on juhatuse liikmed Geenius Meedia OÜ-s.

Geenius Meedia OÜ juhatuse liige ja peatoimetaja Siim Sailda seos Annika Urmiga

14. sept. 2022 kell 17:08 avaldati Geenius Meedia OÜ nime alt artikkel Annika Urmi pildiga ja meelevaldselt seostatakse seda klientide tüssamisega (https://ari.geenius.ee/rubriik/uudis/kliente-tussanud-ari-tegeleb-omaparase-skeemiga-kui-pealkiri-sisaldab-mu-nime-halvas-kontekstis-siis-annan-teid-kohtusse/ ), mille pealkiri põhjustab Annika Urmile püsivate tagajärgedega kahju. Artikli autoriks on Kert Avasalu. Vastutav väljaandja on Martin Mets. Geenius Meedia asutaja ja teine juhatuse liige Siim Saidla.

Artikkel sisaldab laimavaid ja ebaõigeid faktiväiteid. Artikkel sisaldab pilti Annika Urmist (millele pole luba antud) ja samas pealkiri sisaldab lauset: „Kliente tüssanud äri…“. Ilmselgelt iga lugeja seostab Annika Urmi pilti sõnadega „äri“ ja „tüssanud“, justkui Annika Urm tegeleks klientide tüssamisega. Sõna „tüssanud“ mineviku vormis peaks eeldama, et ajakirjanikul on olemas tõendita kohtuotsus, kus Annika Urm on süüdi mõistetud tüssamises. Kuna aga Annika Urmi pole ühegi kohtuotsusega mitte üheski kuriteos süüdi mõistetud kogu tema elu jooksul, siis on ajakirjaniku poolt rikutud jõhkralt ja korduvalt süütuse presumptsiooni, teotanud Annika Urmi au ja head nime, julmalt ja väärikust alandavalt koheldud ja karistanud.

Lisaks on peatoimetaja ja juhatuse liige Martin Mets rikkunud põhiseaduse paragrahv 22-te, mis ütleb, et „kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.“

Täiendavalt on Martin Mets rikkunud järgmisi põhiseaduse paragrahve:
§ 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada (Artiklis olev pilt on otseselt seostatav Annika Urm nimega ja artiklis kasutatav ebaõige väljend „tüssamine“ seostatakse Annika Urm pildiga);
§ 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada (artikkel on Annika Urm väärikust alandav);
§ 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (pilt on seostatav Annika Urm isikuga, samas kui ajakirjanik pole luba küsinud pildi kasutamiseks)

Artikli lugemise eest võetakse tasu ja samas annab artikkel lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209. Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).

Faktilised asjaolud siinkohal viitavad selgelt kelmusele. Leian, et mõistlik on jätkuva kahju tekitamise ennetamiseks vastutusele võtta asjaga seotud isikud, liiatigi arvestades asjaolu, et äriühingu Geenius Meedia OÜ-l eksisteerivad juhatuse liikmed (Siim Saidla ja Martin Mets), kes on teadlikult valinud enesele vastutava juhatuse liikme rollid, st iga juhatuse liige peab vastutama ka selle eest, mida keegi teine firma nime alt toime paneb.

Täiendava märkusena erinevalt artiklis räägitust lisan juurde, et Golden Stevia OÜ ei tegele ega pole tegelenud toidu valmistamisega. Ajakirjanik pole suhelnud Golden Stevia OÜ juhiga.

Samalaadse sisuga artikkel ilmus Geenius Meedia OÜ poolt ka 16 september 2022, mis tähendab süstemaatilist kahju tekitamist (eksisteerivad ka muud kahju vormid peale varalise kahju): https://ari.geenius.ee/rubriik/uudis/kliente-tussanud-ari-joudis-taas-toiduameti-radarile-kallite-tortide-muuja-osas-alustati-uut-menetlust/

Geeniuse ajakirjanik Kert Avasalu kirjutab, et toiduamet alustas menetlust kallite tortide müüja osas. Ka see ei vasta tõele, kuna Annika Urm’ga ei ole mitte keegi ühendust võetud.

Samuti ei ole ühendust võetud Golden Stevia OÜ juhatuse liikme Veiko Huusega, pole saadetud tähitud postiga teateid ega ka isegi mitte helistatud. Samuti pole uuritud, kas Golden Stevia OÜ-l on ruumid, kus oleks võimalik pagaritooteid valmistada vmt. Mitte ühtegi uurimust pole läbi viidud ega alustatud.

Kuriteole viitavad asjaolud ja tahteavaldus

Artikli pealkiri sisaldab teksti „kliente tüssanud äri“ ja teksti all on Annika Urm pilt. Artikli lugemise eest võetakse raha. Pilt loob lugejale seose Annika Urmiga ja artikli tekstiga. Annika Urm pole kedagi tüssanud ja see tähendab, et ajakirjanik Kert Avasalu on loonud ebaõige ettekujutus. Geenius Meedia OÜ toimetaja helistas Annika Urmile ja sai telefoni teel enne artikli ilmumist vajaliku info ja toimetaja küsimused said vastatud, millega sai toimetaja asjast tegeliku teadmise. Kuna toimetajal oli olemas tegelik teadmine ja vaatamata sellele, kirjutas asjast ebaõige ettekujutuse loova artikli, mille eest veel varalist kasu saadakse, siis on faktiliselt tegu varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis tähendab selgelt kelmust. See kelmus on senini avalikult nähtav kõigile.

Artiklis lisaks Annika Urmile viitavate asjaoludega mainitakse ka Golden Stevia OÜ-d, kus siis pingsalt seostatakse Annika Urmi nime firma nimega, kuigi Annika Urm pole Golden Stevia OÜ töötaja ega omanik ega ka mitte juhatuse liige, mis tähendab, et ka see osa artiklis on taaskord tõlgendatav kui asjast ebaõige ettekujutuse loomisena.

Annika Urm on eraisik, kes tegeleb suhkruvabade retseptide väljatöötamisega ja on välja andnud kokaraamatu SUHKRUVABA. Ta on era isikust keto, low carb, suhkruvaba pagar, kes kasutab oma retseptides Golden Stevia nimelist suhkruasendajat ja kasutab eraisikule kuuluvat veebilehte (www.goldenstevia.ee) toodete reklaamiks. Kindlasti ei ole Annika Urm kedagi petnud või tüssanud nagu väidab Kert Avasalu ja Digigeenius veebileht. Golden Stevia OÜ müüb raamatut „Suhkruvaba“ ja on toodete teenuste reklaami agentuur.

Eksperiment

Eksperimendi nimekiri täieneb ja neid isikuid on tänaseks juba üle 100. Nimekiri täieneb kohtuprotsessides ja kirjavahetustes osalevate isikutega, kus Annika Urm nõuab oma maine kahjustamise lõpetamist.

Alustame eksperimenti advokaatidega, meediaväljaannete juhatajatega, ajakirjanikega, pressinõukogu liikmetega. Samuti kuuluvad siia kõik avalikud teenistujad, kes on võtnud endale erinevad rollid: kohtunikud, politseinikud, uurijad, andmekaitse, konkurentsiameti, õiguskantsleri ja presidendini välja, samuti ka kõik need, kes on laimu- ja süüdimõistmise kampaania ette valmistanud, elluviijad ja kes pole suutnud ka seda kahju tegevust takistada ja lõpetada. Just need isikud, kes on viimase 10 kuu jooksul kõige sellega seotud olnud otseselt või kaudselt. Samuti kohtujuristid ja täideviijad, kes on neile dokumentidele alla kirjutanud või vastu võtnud.

Mida me uurime eksperimendi käigus ja millistele küsimustele otsime vastuseid:

Kuidas mõjutab veebiväljaannetes koduvalt ilmunud kuritegevusega seotud pealkirjad isikute elusid pikema aja jooksul, minimaalselt 5 aastat?
Kuidas tunneb subjekt, kui peab pidevalt selgitusi andma internetis leiduvate pealkirjade kohta. Kuidas see mõjutab nimekaime, pereliikmeid, sugulasi, töökaaslaseid, sõpru.
Kuidas ja millise ajaga jõuavad pealkirjad SEO otsingu tulemustes esikümnesse Googles?
Kuidas mõjutavad pealkirjad ja pildid isikute võimet tööle saada, karjääri teha, kas on nad kliente kaotanud, kuidas on see mõjutanud nende tervist ja elukvaliteeti?
Kas isikul jääb alles töökoht, või jääb töötuks ja kas ta saab oma erialal enam tööd või üldse mingit tööd?
Kuidas see mõjutab isiku sotsiaalseid suhteid?
Kuidas see mõjutab isiku usaldusväärsust eluliselt vajalike lepingu sõlmimistel (rent, üür, liising, sideteenused,..) või finantsasutustega suheldes?
Kuidas mõjutab korduv grupiviisiline tühistamine isiku tervist pikema aja jooksul?
Selgitame välja kui suur on negatiivse mõju vahe kas subjekti on korduvalt tühistatud Eesti suurimates meediaväljaannetes või väiksematel veebilehtedel.

Kui nüüd keegi soovib ajakirjanikku või meedia väljaannet või kodulehe omanikku kohtusse kaevata ilmselge valede levitamisega, peab siis ohver ise minema kohtusse maksma ühe veebilehe kohta riigilõivu 650 eur + hagiavaldus 2500-3000 eur. Määruskaebuste edasikaebamine 70 eur. Kohtutes lõpuni käimine ilmselt on mitu korda kulukam.

Riigilõivu vabastus või riigiabi kohtu kuludele on ainult sõnakõlks, reaalselt pole seda võimalik kuidagi saada. Olen läbi käinud 5 hagiavaldust.

Ajakirjanikud või juhatuse liikmed ja ka avalikud teenistujad ei vastuta millegi eest ja jätkavad rahumeeli oma tegevust, selle üle veel naerdes.

Kuidas kaitsta enda au ja head nime? Kuidas peaks sellise olukorra lahendama kiirelt ja efektiivselt? Ilmselt on üks variant pöörduda politseisse või teine variant pöörduda Andmekaitse Inspektsioon. Jällegi, olen mõlemad protsessid läbi teinud ja kahjuks tänasel päeval ei toimi kumbki.

Mõlemad asutused soovitavad pöörduda kohtusse, mis tähendab palju rahakulu, aega ja tulemus on kõike muud kui võit või enese au ja hea nime kaitsmine. Kohtuprotsessid kestavad aastaid ja samal ajal on ju artiklid üleval ja toodavad meediaettevõttele tulu artikli klikkide ja lehe vaadatavusega ning maine kahjustamine kestab edasi.

Ajakirjanik seostab isikut kuriteo sooritamisega, ilma et isik oleks selles süüdimõistetud ehk ajakirjanik eirab süütuse presumptsiooni ja rikub ka mitut põhiseaduse paragrahvi.

Kuidas ajakirjanik saab nii lihtsalt ja süüdimatult kedagi kuriteos süüdi mõista ja ei vastuta mitte millegi eest?

Tegu on siiski ajakirjaniku ja meedia ettevõtte poolt toime pandud kuriteoga ehk kelmusega.

Artiklite lugemise eest võetakse tasu ja teenitakse reklaami tulu.

Artikkel annab lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209. Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).

Annika Urm ja tema pereliikmete suhtes ei kehti täna Eesti Vabariigi Põhiseadus , mis ütleb:

§13.Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.
§14.Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
§15.Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
§17.Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
§18.Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.
§22.Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
§25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
§28.Igaühel on õigus tervise kaitsele.

Eksperimendis osalevate nimekiri, kes kõik on eiranud süütuse presumptsiooni ja osalenud Annika Urm maine kahjustamisel(nimekiri täieneb):

Vandeadvokaat Karmen Turk Postimees Grupp AS on AB TRINITI kliendiks
Vandeadvokaat Maarja Pild Postimees Grupp AS on AB TRINITI kliendiks
Toomas Tiivel
Priit Heinaste
Katrin Lust
Anu Saagim
Keit Paju
Heidi Ruul
Ingrid Veidenberg
Erik Heinsaar
Martin Šmutov
Merle Viirmaa-Treifeldt
Eesti Ekspress delfi Juhatuse liige Argo Virkebau
Mari Männiko vandeadvokaat Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) on Advokaadibüroo HEED Entsik klient
Erle Laak-Sepp
Pressinõukogu esimees Andrus Karnau
Katrin Karu
Signe Suur
Martin Mets
Siim Saidla
Kert Avasalu
Reelika Salong
Timo Tõnisma
Kädi-Ly Männik
Robert Sarv
Ekspress Grupp DELFI omanik ja kasusaaja omanik Hans Luik

Avalikud teenistujad kes on võtnud endale erinevad rollid:

Teenistuja rolli tähendus
Avaliku teenistuja roll tähendab avalikku usaldusisikut. Selguse huvides tuletan esmalt meelde mõningad märksõnad, millest peab teenistuja oma rollis olles lähtuma – seda juhuks kui need teadmata asjaoludel ununenud on. Nendeks on usaldusväärsus, inimesekesksus, asjatundlikkus, erapooletus, avatus ja koostöö. Tõsi, on mainitud ka seaduslikkust, kuid sedagi täpselt sellises ulatuses, mis kehtivad teenistujale endale tema valitud rollist tulenevalt ja need ei ole rakendatavad mitteteenistuja suunas.
Teenistuja eetika koodeksil on kogu teenistuja olemus kokku võetud ühe lausega: „avalik teenistus eeldab avalikkuse usaldust, kus teenistuja teenindatavaks objektiks on rahvas“. Isiklikult leian, et usaldus pole eeldatav, vaid see on midagi seesugust, mis tuleb välja teenida, vastasel korral on tegu pimeusaldusega, mille sünonüümiks on kergemeelsus ja naiivsus, millest viimased ei ole terve mõistusega inimese tunnused.

Avaliku teenistuse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13276914

Avalikud teenistujad, kes on võtnud endale erinevad rollid:
Avalik teenistuja Maido Roots, kes on võtnud endale kohtuniku rolli Harju Maakohtus
Avalik teenistuja Karin Mölder on võtnud endale kohtuniku rolli
Avalik teenistuja Kohtujurist Evelin Miggur
Avalik teenistuja Liina Naaber-Kivisoo Avalik teenistuja
Avalik teenistuja Tarmo Tina kes on võtnud endale kohtuniku rolli
Avalik teenistuja Kohtujurist Airika Pilv
Avalik teenistuja Ann Meriluht kes on võtnud endale kohtuniku rolli
Avalik teenistuja Villu Kõve, kes on võtnud Riigikohtu esimehe rolli
Avalik teenistuja Fred Fisker kes on võtnud endale kohtuniku rolli
Avalik teenistuja Karina Kukkes kes on võtnud endale kohtuniku rolli
Avalik teenistuja Triin Niinemets kes on võtnud endale kohtuniku rolli
Avalik teenistuja Lauri Liisa Sarapuu kes on võtnud endale kohtuniku rolli
Avalik Teenistuja Kati Jürisaar kes on võtnud endale kohtuniku rolli
Avalik teenistuja Avalik teenistuja Politseikapten Helen Pallon
Avalik Teenistuja Annika Kaljula AKI jurist peadirektori volitusel
Avalik Teenistuja Pr Maris Lauri Justiitsminister
Avalik Teenistuja Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel
Avalik teenistuja President Alar Karis
Avalik teenistuja Õiguskantsler Ülle Madise
Avalik teenistuja Pille Lehis Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor
Avalik Teensituja Vallo Kariler kes on võtnud endale kohtuniku rolli
Avalik teenstja (Kohtujurist) Laila Üleoja (Maido Roots)

Uuriva ajakirjandus eksperimenti on võimalik takistada avalikel teenistujatel, kes on võtnud endale kohtuniku, politsei ja andmekaitsmise kohustused ja võtta menetlusse Annika Urmi kuriteoavaldused, hagid ja kohustised nende meediaettevõtete vastu , kes on eiranud süütuse presumptsiooni.

Meediaettevõtetel on võimalik kustutada Annika Urmi mainet kahjustavad lood interneti serverites, taastada endine olukord ja korvata kahju, mis sellega on kaasnenud pika aja jooksul.

Pille Lehis, Karmen Turk, Siim Saidla, Martin Mets, Kert Avasalu, Maido Roots'i rohkem artikleid saate lugeda siit:

Loe lisaks:

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Uuriva ajakirjanduse eksperiment artiklid:

https://fonte.news/satiir/vandeadvokaat-karmen-turk-pressib-raha-valja-ja-valetab-klientidele/

Vandeadvokaat Karmen Turk pressib raha välja ja valetab klientidele

Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis sattus isikuandmete lekitamisega radarisse

Geeniuse peatoimetaja Martin Mets sattus huviorbiiti klientidelt raha väljapressimisega

Avalik Teenistuja Maido Roots on korrumpeerunud ja ei tunne seadusi

Petisest Geenius Meedia omanik Siim Saidla pettis äripartnerit ja jättis töötajad palgarahata